- Activismo Digital de Lenguas Indígenas - https://rising.globalvoices.org/lenguas -

Discurso de Alejandra Sasil Sánchez Chan del 24 de abril, 2019 en la Cámara de Diputados de México

Categorías: Maya, Maya yucateco, México, Uncategorized

Máaseewal t'aan: u xa'aybejilo'ob buuts’

Maaya’obe’ k’ajóolta’an yóok’lal úuchben kaajo’ob p’áatij, ba’ale’ kaajo’ob walkila’ kuxa’an yéetel u t’aan. Walkila’, le je’elo’ u chíikulal ti’ p’aatalo’oni’ yéetel beey k kaxtik ma’ u sa’atal máaxoni’. U muuk’il t’aane’ ku píitmáansik jala’achil, u xuulilo’ob a’almaj t’aan, kaaj wa lu’um, le beetik ti’ yaan u noj ba’alil k kaajo’ob.

U beeta’al u juum maaya t’aane’, ku beetik u yu’ubal ichil u jejeláasil juumo’ob yaan ti’ noj lu’um k’aaba’inta’an beey Estado mexicano, ts’o’okole’ ma’ chéen lelo’, tumen ku chikpajal tu táan tuláakal ba’ax je’ets’ t óok’ol beey t’aan yéetel miatsil unaj u yu’ubal ichil palatsil tuukul taal beetbil tumen sak wíiniko’ob úuchik u jéets’elo’ob ti’ k lu’umil.

U áanalte’il Atlas de las Lenguas en Peligro en el Mundo, meyajta’ab tumen UNESCO, ku ya’alike’ yóok’ol kaabe’ yaan kex 6 mil u p’éelal t’aan, ts’o’okole’ ti’ le je’elo’obo’ yaan u sajbe’entsil u sa’atal 2 mil 500 t’aano’ob; beey túuno’, ku tsolike’, ichil le noj lu’umo’ob tu’ux yaan u ya’abil t’aano’ob sajbe’entsil u sa’atalo’obe’, Méxicoe’ ti’ yaan u jo’o t’óolil, tumen yaan 46 u p’éel t’aano’ob ku páajtal u ya’alal ma’ xaan ka sa’atako’obi’, 35 jach sáasil yanik sajbe’entsil u sa’atal, 33 jach sajbe’entsil yaniko’ob yéetel uláak’ 19 jach p’el u ch’a’ak u yiik’al. KU náakal 133 u p’éel t’aan sajbe’entsil yaniko’ob.

Walkila’, u t’a’anal máasewal t’aane’, u chíikulal moots ma’a cha’abak u péeksa’ali’; ku cha’ak u kaxta’al túumben tuukulo’ob yéetel u yóol t’an, tumen beyo’ muuk’il máaxo’one’ ku yiijtal yéetel t’aan ch’a’aban ti’ u ch’i’ibalil úuchben máako’ob.

Ma’ kunen úuchik u na’atal tumen aj xak’al xooko’obe’, máasewal t’aano’ob óoli beey junkúul che’, tu’ux ku jóok’ol u ya’abil u k’abo’ob yéetel ku náachtalo’ob, che’ob yaan u nukuch mootsilo’ob, kex walkila’ ts’o’ok u lúubulo’ob ich péech’ óolal yéetel tu’ubsajil. Buka’aj tuukulo’ob, k’aay tuukulo’ob, juumo’ob yéetel sayab na’at ba’al ts’o’ok u sa’atalo’ob tu paach t’aan ts’o’ok u kíimilo’ob. Unaj u jach yaatal t óol k ilik bix u bin u lúubul miatsilo’ob, tumen beey u bin u jo’okol moots úuch yanak yéetel k ch’i’ibalo’ob.

Walkila’ chéen p’aata’al to’on u muuk’il k t’aan tu yáam bejil. T’aan jujump’íitil u bin u k’e’exel, ku bin u xíimbal yéetel túumben bejo’ob ku bin u páakta’al ti’al ka páatak u kuxtal ti’ le noj lu’uma’. Le beetike’, maaya t’aane’, yéetel uláak’ máasewal t’aano’obe’ unaj u súutulo’ob ts’íib, juum, yéetel tuláakal ba’ax beetik u chikpajalo’ob beey sayab ja’, tumen ichile’ ti’ bíin líik’ik paalal ku taal t paach ti’al u kaxtiko’ob túumben bejo’ob tu’ux ka líik’ik k t’aan yéetel k moots.

Tu yáalkabil ya’abach ja’abo’obe’, muuk’chajo’on beey che’, ba’ale’ walkila’ chéen oochelo’on, luubul, tikin wa tóokan che’on; lu’um ts’o’ok u to’okol to’on tumen nojoch mola’ayob; ba’atel luk’sa’ab u muuk’ tumen ba’ax ku je’ets’el tumen jala’achil; beyka’aj ba’al ts’o’ok u máan yóok’ol k kaajo’ob. ts’o’okole’ ts’o’ok u ch’a’abal beey jump’éel ba’al suuk u beeta’al; le beetike’, k’a’anan u líik’sa’al t’aan, jaaj. Ba’ale’ asab k’a’anan ma’ k p’áatal beey máaxo’ob chéen cha’antik ba’ax ku yúuchul, unaj k beetik wa ba’ax.

Le beetik k’a’anan ka beeta’ak tuláakal ba’ax ts’íibta’an ti’ A’almaj t’aan yéetel mokt’aano’ob ts’o’ok u yáax je’ets’elo’ob: Noj A’almaj T’aanil u Páajtalil u T’a’anal Máasewal T’aano’ob ich Maaya yéetel Káastelan T’aan, tu’ux ku ya’alik, tu wakjaatsile’: Le Noj Jala'achilo’ yaan u kaxtik yéetel yaan u beetik u ts'áakuba meyaj le nu'ukulilo'ob u ts'a'abal ojéetbil ba'ax ku yúuchulo’ utia'al u ya'aliko'ob u jaajil yéetel u jejeláasil t'aano'ob yéetel miaatsilo'obil le Noj lu'umila'; wa u mokt’aanil 169 ti’ OIT, tu’ux ku ya’alal ti’ u jaatsil waklajune’: Noj Jala'achile’ yaan u beetik tuláakal ba’ax k’a’abéet ti’al ka e’esa’ak u jejeláasil máasewáal miatsilo’ob yaan ti’ le nu'ukulilo'ob u ts'a'abal ojéetbil ba'ax ku yúuchul. Noj Jala'achile’, unaj u ts’aatáantik ka páatak u yantal libertad de expresión, unaj u ts’áak u yóol privado kúuchilo’ob k’a’aytiko’ob péektsil ti’al xan u ye’esiko’ob máasewáal miatsil.

K’a’anan ka yanak kúuchilo’ob k’a’aytajil yéetel u nooyil k tuukul, tu’ux ka e’esak k talamilo’ob yéetel tu’ux ka e’esa’ak ti’ yóok’ol kaabe’ yaan uláak’ ba’alo’ob asab k’a’anantak, ma’ chéen koonol wa u tuukul noj mola’ayob. Le beetike’, ba’ax k beetik yéetel K’iintsile’, pik’il ju’un ku jóok’sik u ka’a noj wáalil ich maaya t’aan tu petenil Yucatáne’, k chikbesik k t’aano’ob yéetel u tuukulil ka p’áatak tu k’ajla’ayil kaaj, tumen tu paache’ ku taal u tuukulil noj k’iino’ob: k chíimpoltik u na’at máax k t’aan, ikil u bin k e’esik sáansamal, ti’al xan ka páatak u yúuchul kaambal.

Tajan k’a’anan ka yanak nu’ukbesajo’ob kaambal, tu’ux ka táakbesa’ak u tuukul yéetel u na’at k kaajo’ob, ma’ chéen ka je’ebek joolnak ti’al palitsil tuukul; k’a’anan ka yanak u nu’ukbesajilo’ob koonol, its’at, toj óolal, náaysaj óol, tuláakal, ba’ale’ siijil ti’ k oot’el yéetel k tuukul.

Tuláakal t’anao’obe’ puksi’ik’al ku yaktáantik u máan k’iin, lalaj ts’íibe’ ku jóok’sa’al ti’ áanalte’ob yéetel ti’ kúuchilo’ob k’a’aytik péektsilo’obe’ digitale’ uláak’ bix u yantal jáalk’abil, uláak’ bix k kaxtik k xu’ulsik péech’ óolal yéetel jumpáay óolal, tumen to’on máax ch’a’amajil yéetel noj ba’al óol, u t’aan k taata’ob yéetel k noolo’ob.

Le beetik k’a’anan k ya’abkunsik kúuchilo’ob tu’ux ku yúuchul t’aan, k noj ba’alkúunsik ba’al yéetel k t’aan, beyxan k ilik uláak’ u jejeláasil bix je’el u páajtal k na’atik yóok’ol kaab yéetel k ilik k’iino’ob bíin taalako’ob. Taak k kuxtal ich jáalk’abil, tu’ux ka yanak máasewal t’aano’ob je’el bix yaniko’ob ka’ach, ma’ili’ k’iuchik sak wíinik.

Ma’ in k’áat chéen ka papaxk’abta’ab in t’aani’, mix le ts’o’ok u máano’obo’, mix le bíin taalako’ob, ma’ tumen chéen wey kin wa’aliki’. Ba’ax kin ts’íiboltik, míin tak xan ba’ax kin jach k’áatik je’el bix juntúul u kajnáalil Méxicoe’, leti’ ka yanak, ti’ in t’aan yéetel ti’al in kaajale’, ba’ale’ beyxan le uláak’ u jejeláasilo’ob yaan ti’ le noj lu’uma’, leti’ ka yanak u ya’abil páajtalil k xíimbal yéetel k kuxtal je’el bix unaje’, ma’ ka yanak t óok’ol jump’éel boox oochel jujump’íitil u bin u tupiko’on; le beetike’ k’a’anan u k’amik uts meyajo’ob, taalja’an tu k’ab máaxo’ob ku páajtal u beetiko’ob wa ba’ax, ba’ale’ yéetel u táakmuk’tajil a’almaj t’aan.

Unaj u káajal u beeta’al ba’ax jets’a’an ti’ le a’almaj t’aano’, beyxan ba’ax ku ya’alik to’on k na’at. K noj ba’alkúunsik t’aane’, noj xáak’ab ti’al ma’ u súutul paachil u na’at wíinik.

Yuum bo’otik